Tagasi Saigoni

Hommikul nagu tavaliselt  läks uni ära kell 7, vedelesin natuke voodis ja läksin randa vaatama. Vesi oli täna eriti kõrge ja kuigi tuult peaaegu polnud, siiski laine mässas päris vägevalt. Meetrised lained murdusid 5 sekundiliste vahedega. Merel oli ka kümmekond surfajat, neile selline laine sobis kuid nii  mõnedki käisid kõvasti uperpalli sea.

Üritasin ka vette minna kuid algul murdlainete tõttu see hästi ei õnnestunud, panin tähele et mässavate lainete vahel on paariminutilised vaheajad kus laine on tunduvalt nõrgem ja mõne aja pärast saigi vees käidud. Kui oled vees  kaldast juba 10 meetrit siis pole enam hullu. Kokku sai vees käidud oma 5 korda sest päike küttis elu üsna kuumaks. Tunni aja pärast tundus et enam päevitada ei või ja läksin tänavale einet võtma, seekord tellisin vietnami krevetisupi, ootused olid kõrged kuid supp oli selline tavaline. Lisaks krevettidele olid ka mingid rohelised varred supis mis kõlbasid ka süüa kuid erilist maitset neil polnud. Tagasi tulles sai veel vees käidud,  laine oli juba palju nõrgem ja siis asju pakkima sest buss Saigoni läks kell 2 pm. Teoreetiliselt oleks pidanud kell 12 checkout tegema kuid nagu ma oletasingi siis keegi sellest probleemi ei teinud kui lahkusin ruumist kell 1. Väikese viperusega - buss pani algul natuke mööda ja tuli siis tagurpidi tagasi -sain bussi peale ja sõit võis alata. Olin ka seekord  võtnud pileti  magamisbussile, sõit  Saigoni maksis siit 8 USD. Algul olin umbes kolmandas istmereas kuid bussijuht oli mingi hull ja signaalitas pidevalt mis hakkas lõpuks närvidele käima ja siis  kolisin  tahapoole kuhu signaal eriti ei kostnud.. Tegelikult oli  seal lamamisistmel päris kitsas ja kotti polnud ka kuhugi mujale panna kui kõrvalistmele mis õnneks oli vaba.  Tee ääres olid mitmed draakonipuu istandused mille vilju ka igalpool müüdi. Näeb üsna kaktuse moodi välja.

Ja siin need draakonipuu viljad ise. Kunagi Tais sai neid proovitud aga erilist muljet need ei jätnud.

 Vahepeal tehti mingi turu juures  WC peatus kust ostsin kotitäie ehk 1 kilo rambutane, maksis see kõigest 10.000 vnd ehk 0,4 eurot.

Seal müüdi ka selliseid vilju mida ma varem polnud näinud ega nimegi osanud anda.

Kui juba pimedaks läks siis hakkas bussijuht salongituledega mingit pulli tegema. Kõigepealt pani mingid sinised ja punased tuled põlema, siis mõne aja pärast valged tuled ja hiljem tagasi sinised punased..

Mui Ne-st Saigoni on umbes 250 km, sõiduplaani järgi peaks sõitma 4,5 tundi aga tegelikult tekkisid Saigoni lähedal ummikud ja see sõit kestis 5,5 tundi. Lõpuks jõudsimegi Saigoni, lõpp peatus oli sealsamas Pham Ngu Lao tänaval, District 1. Hmm, neid vietnami nimesid on nii raske meeles pidada  :).  Bussist väljudes oli  vastas mitmeid hosteli öömajapakkujaid  ja juhuslikult ka juba tuttava Mai Guesthouse perenaine kes mind nähes rabas  mu teise seljakoti ise selga ja vedas mind ruttu oma guesthouse. 12 USD, seekord neljane tuba mis oli täiesti minu päralt. Natuke jama oli ainult see et see asus 5-ndal  korrusel ;).

Ah okei, läksin siis sööma ühte juba  varem teada-külastatud restorani ja lasin Pho Ga, ehk vietnami kanasupil hea maitsta, 45.000 vnd ja kõhu sai päris täis.

Seekord kasutasin abivahendina ka pulki,  kuigi vales käes.. Ja nagu Saigonis tavaks hakkas jälle vihma sadama, see kestis ja kestis, ei suutnud lõppu ära oodata ja hakkasin vaikselt läbi vihma oma guesthouse poole minema. Siin väike pildike kah Saigonist.